Otse kõrgkoolist tulnud ja vaid mõnekuulise töökogemusega Martin Karlsson ja Rasmus Lindberg said varakult suure võimaluse – juhtida olulist uut projekti. Monitoril oli vaja uut rakendust, millega saaks registreerida tööaega ja tehtud töid tagantjärele.

TimeCardi arendus algas juba 2021. aasta sügisel, ning 2022. aasta alguses anti projekt üle noorem-arendajatele Martin Karlssonile ja Rasmus Lindbergile, kelle tegevust suunas tooteomanik Patrik Sundin, kogenud Monitori töötaja.

Projekti taust – miks TimeCard loodi

„Rakendus on suunatud eelkõige mobiilsetele paigaldajatele ja hooldustehnikutele. See on veebipõhine rakendus, mida saab kasutada ükskõik millises seadmes. Varasemas ERP-versioonis (Monitor G4) oli meil sarnane lisatoode, kuid see põhines Microsoft Silverlightil, ning kui kaasaegsed brauserid selle toe lõpetasid, jäi meil pakkuda tühi koht,“
selgitab Patrik Sundin.

Koostöö ja osapooled

Projekt nõudis tihedat koostööd erinevate osakondade vahel.Kuna TimeCard tugineb Monitori tööaja registreerimise moodulile, oli oluline teha koostööd vastava arendustiimiga.

„Protsessis osales palju inimesi. Saime suurt abi Jonas Lindgrenilt G5 arendusest, kes on tööaja mooduli ekspert, ning dokumentatsioonitiimilt, kes toimetas kiiresti tõlked ja fraasid,“
lisab Patrik.

Suur ja põhjalik projekt

Patriku hinnangul kulus projekti lõpuleviimiseks 1500–2000 tundi.Lisaks sisetestimistele kaasati ka kliendid, kellelt saadi väärtuslikku tagasisidet.

„Tegime palju demonstratsioone otse klientidele, näitasime arenduskeskkonda ja selgitasime, mida on võimalik teha ja mida mitte.
Paljudele sobis lahendus hästi, teised hakkasid oma tööprotsesse ümber hindama. Saime väga häid soovitusi ja funktsionaalsuse ettepanekuid otse kasutajatelt,“ räägib Patrik.

Uued väljakutsed ja tehnoloogiad

Martin ja Rasmus töötasid varem Monitori veebipoe arendusel.Nüüd tuli neil õppida täiesti uued tööriistad ja tehnoloogiad.

„Suurem osa sellest oli meie õpingutega võrreldes uus,“
ütleb Martin. „Kasutusele tulid uued tehnoloogiad – Angular, Dapper, .NET 6 –, mida me polnud varem kasutanud.“

Mis oli projekti juures kõige põnevam?

Martin:

„See, et saime ise rohkem vastutust ja tervikpilti. Veebipoe juures tundsime end väikese osana suurest projektist, aga siin saime kogu lahenduse ise üles ehitada. Kui tunned kogu süsteemi, on palju lihtsam töötada.“

Rasmus:

„Olen nõus – sellisel moel vastutust kanda oli tõesti väga lõbus.“

Patrik:

„Parim osa oli alustada nullist ja viia kõik lõpuni valmis tooteni. Tagada, et ükski detail ei jää unarusse – et olemas oleks nii tõlked, kasutusjuhendid kui tugi. Ja lühiajalise, selgete eesmärkidega projekti kallal töötamine oli tõeliselt nauditav.“

Rasmus keskendus projektis sellele, mis toimub „kapoti all“ ehk serveripoolsele arendusele, samal ajal kui Martinvastutas suurel määral toote kasutajaliidese (UX) loomise eest koos disaineri Marcus Losbjeriga.

„Tema kujundas kõik ning mina proovisin rakenduse ehitada tema jooniste järgi. On väga hea tunne, kui saad sellisel viisil projektis suuremat rolli mängida ja rohkem mõju avaldada,“
räägib Martin.

Enne Monitoriga liitumist õppis Martin veebiarendust kaks aastat.Rasmus tegi Monitoris esmalt LIA (Learning in Work) praktika ja töötas seejärel suvel samas ettevõttes, enne kui asus 2021. aastal tööle kohanduste osakonda.

„Olen siin töötades õppinud palju rohkem ja paremal viisil kui koolis õppides,“
lisab Martin.

Väike arendustiim töötab agile-põhimõttel, kolmenädalaste sprintidena, ning igal hommikul peetakse stand-up koosolekuid, et üle vaadata tööplaan ja edusammud.Lisaks veedavad arendajad regulaarselt aega tugiosakonnas, et kohtuda klientidega – inimestega, kes süsteemi tegelikult igapäevaselt kasutavad.

„See on väga oluline, et sa ei jääks omaenda maailma kinni,“
rõhutab Patrik. Ta rõhutab ka eelanalüüsi olulisust enne sellise projekti alustamist: „Sa pead teadma, millised on võimalikud riskid ja milliseid ressursse on vaja, et projekt õigeaegselt valmis saada.“

„On oluline teha asju korralikult – mitte kiirustada ja vigu teha. Rakendus peab olema vastupidav ja ajas toimiv. See ei ole midagi erakordset, vaid lihtsalt terve mõistus. Me oleksime võinud kiire kasu nimel midagi kiiresti kokku panna, aga see ei ole Monitori tööstiil. Me mõtleme pikaajaliselt,“
ütleb tiim.

Kirjutamise hetkel oli meeskond just lõpetanud projekti kõige olulisema etapi – toote otseesitluse Monitori kasutajaseminaril, kus osales 500 klienti. Kõik kulges täpselt plaanipäraselt.

Plaani järgi alustatakse TimeCardi müügi ja tarnimisega kasutajatele juuli alguses, mis tähistab projekti ametlikku lõppu.
Kuid tiimi hinnangul on see just parim osa – töötada selgelt piiritletud projekti kallal, mis on lähedal nii tootele kui ka lõppkasutajatele.

Nüüd valmistub meeskond juba järgmiseks projektiks –
aga see on hetkel veel saladus!